Oh seda kassielu

Jah, eks see lõõgastumine kulub ära küll. No teate ju isegi - need igasugu "selle nädala viimased kolmapäevad" ja miskid munavärgipühad ja... No kesse jaksab kogu aeg.
Jessas, mul hakkab nüüd esimene õõv vist tasapisi taanduma. Ma olen seda küll kogu aeg arvanud, et ega mu allüürnikud eriti normaalsed just pole, aga no see ületas juba küll kõik piirid, kui mind keset hilisõhtut põue topiti ja sinna kõrvaltrepikoja suure poisi juurde viidi, kes kunagi minuga veini kuivatada üritas. Brrrrrrrrrrrr. Esimese hooga oli mul seal ikka paanika ruudus.
No mõelge ise - miskid pottidesse topitud rohelised maltsad, mida nad preili Lilledeks kutsusid (üks neist oli minu kohale jõudmise ajaks küll ära kukkunud, ehee, aga ärgu lakkugu siis nii palju), toatäis võõraid asju-lõhnu-inimesi-kolekõva muusikat. Õudne, onju. Ei midagi tuttavat. Olgu-olgu, allüürnikud siiski olid. Ja oma armukese lõhna tundsin ma ka, kui kappi peitu pugesin (siinkohal punastan ja häbenen pisut) - oli teine miskipärast ukse otsa ripnema end sättinud. Miskis meeltesegadushoos olin vaguralt isegi naiska süles, lasin end paitada ja puha. Ja täitsa mõnna oli, kas teate ;) Ma teen seda kunagi veel, kassikas. Te võite ka proovida, ma luban.
Aga pärast... pärast olin ma juba väge täis. See oli siis, kui olin suure poisi voodi okupeerinud ja kõigi ja kõige peale hambaid ja küüsi näitasin, kõiki naksasin ja küünistasin :) Nojah, ja kui nüüd päris aus olla, sain ise kah vastu nina selle eest...

Aa, mul need allüürnikud siin vedasid ükspäev miskeid munajaid moodustisi hulgi siia koju. Pidid neid värviga mäkerdama hakkama, mida iganes see siis ka tähendama peaks. Lausa talgud pidid tegema. Aga läks vett vedama see värk neil. Paras. Phähh, võiks need hoopis akna peale sinna selle kollase radika juurde sooja sättida. Ma tean küll, et neist munajatest moodustistest väljuvad ühed kollased siutsuvad tegelased. Assa, vaat nendega oleks hea mürada. (Praegu käis mul keel ühe kõrva juurest teise juurde, hea, et te ei näinud :) )

Oeh, aga nüüd tekkis miski mõttelünk... Aga kui jälle miskit märkimisväärset meelde tuleb, eks ma palun siis kellegi abi, kes käpapärast on.
Mjäu!