Rõõmurull mina!
Perse, ühte ma ütlen (noh, kui te just peate teadma!): peaministri kass on läinud! Carmen Kass on läinud! Aga mina jään! Selle üle olen ilgelt õnnelik. Aga te kujutage ette, mis eile õhtul juhtus. Mina magan. Rahulikult. Tooli peal. Aii, kui mõnus oli. Nägin und kõigest heast ja paremast, mida EHK kunagi mu kodustatud kratid mulle ka toovad (ma loodan, et need nälkjad ise ka loevad minu netiahastust!)... Ja siis ronis üks krattidest arvutisse ja istus mulle lihtsalt pähe. Ennekuulmatu. Minu kassiau oli haavatud. Ma tean küll, et interneti ropendada ei tohi, aga no perset, Juuli! Nii ikka ei läe. Olin solvunud. Magasin edasi.
üles aitas panna Mõtlik mees @ 15:35
3 Comments:
No kus see siis nüüd kõlbab, et sa endale pähe lased istuda!!! Oi häbi, häbikest...
Äkki oleks targem istuda, oih, lebada hoopis nii, et käpad on üles tõstetud. Noh, tead ju küll, nagu Onu Remuse juttudes Rebaseonu siis, kui ta surnut mängis ja pidi Jänkuonu arutluskäikude peale käpad üles tõstma ja "ohoo" röögatama. Sa ära ohoo'd röögata, lihtsalt löö küüned istuda tahtja tagumenti ;)
soovitaksin vist smaugil sama teha :)
ah et siis kroonikas rääkitakse EestiVabariigi staar kassis....las mina otsustan selle üle
Postita kommentaar
<< Home